ja siis saime me kakskümmend seitse

The 27 Club, also occasionally known as the Forever 27 Club or the Club 27, is a popular culture name for a group of influential rock and blues musicians who all died at the age of 27, sometimes under mysterious circumstances..

Brian Jones, Jimi Hendrix, Janis Joplin, Jim Morrison, Kurt Cobain etc.

erinevad 27sed:
- eieiei, ma ei taha 30 poole liikuda, tahan tunda ikka seda 20date lollitavat pohuismi, pidu ja vabadust (iga nädal jätkuvalt), aga hing otsib midagi..
- jumala lahe on vanem olla kui 22, iga aastaga tuleb tarkust juurde, silmaring laieneb ja mõtlemine avardub, tshill ja loogiline liikumine
- aeg on teha samm edasi- saada laps(i) ja luua pere, osta kodu jne
- aeg on teha samm edasi enese jaoks- vahetada, lõpetada senine töö/kodu/elukaaslane, muutused ja muudatused lähtuvalt enesest
- levinuim on vist pead tõstev rahutus, seni täideviimata unistused ja teod, reisid, mõtted hakkavad kummitama, soov kogeda/elamusi koguda, ringi vaadata, ära minna..

Kingsepal endal on kingadega alati mingi jama. Ma usun, et suudan teistega konstruktiivselt nende tuleviku üle nõu pidada palju paremini kui ise seda kuulda võtta ja oma elu seada.
Usaldan iseennast. Punkt

Udus.

we`re just ordinary people (with some exeptions)

Olemata eriline ekstravert, on tegelikult üsna vähe neid inimesi, kellega klikib esimesest pilgust/sõnast tõeliselt hästi. ehk inimesed, kellega kohtumine on ootusärev ja põnev, kes annavad mulle uut mõtteainet, inspireerivad ja loovad eriliselt laheda tunde
(peaaegu sama hea kui hetkel lahtisest aknast minu peale paistev päike).
aga nad on olemas ja õnneks tekib see klikk alati kiiresti ja vaevata. ilma suurte sissejuhatusteta ja suhtlemispingutusteta. sest meil lihtsalt on kohe väga hea ja vaba suhelda.

ühte neist ma nägin eile, üle pika aja.
huvitaval kombel olen tema kohta kuulnud ainult kiidusõnu ja ülistamist. and it really makes sense.
aga seda ikka inimlikul ja positiivsel moel. sest selle inimesega on suhtlemine alati meeldiv ja lihtne, aga eriline on siikohal see, et tegemist pole lihtsalt hea suhtleja, vaid sisemiselt (ja ka väliselt) enesega kooskõlas ja võib vist öelda, et õnneliku inimesega.
see inimene tegeleb teadlikult iseenda arendamisega, ja sealjuures paljude paljude huvitavate asjadega. kuigi tihedama graafikuga inimest pole ma veel kohanud, ei tee ta neid asju lahmides ja kiiresti, vaid püüab anda endast peaaegu maksimumi.
ok, minu jaoks on ta mõnes mõttes guru ja mingi seletamatu rahu ja inspiratsiooni allikas. olles minust noorem, aga peajagu üle (nii otseses kui kaudses mõttes)
ja sellest, kui andekas ta, ma parem ei räägi

ühte neist nägin eile veel. ja üle veel pikema aja. üle aastate.
andekus pole ka temast üldse mitte mööda läinud. aga niivõrd teadlikult ta seda ei kasuta.
oleme ses osas sarnasemad, et pendeldame rohkem siia-sinna, ilma teadliku ühtse suunata.
nende paarikümne minuti jooksul sai mulle niipalju selgeks, et midagi suurt temas on muutunud ja maailmas ringivaatamine on väärtushinnangud paika lükanud. pilk ja olek oli hoopis teine.
kuigi selle inimeseni jõudmine on olnud väga suuri pingutusi (ja kohati lausa pisaraid) nõudev, usun, et kui me ka enam ei suhtle, siis mäletame me üksteist ikka (hea tundega)

neid inimesi on veel. mõnega suhtlen tihemini, mõne inimese tegemisi jälgin eemalt. sest kokku miskipärast me teed enam ei saa. ja ju pole vajagi. sest see pole enam see.
ja jällegi on nad kõik andekad, loomingulised, erilised. nad on andnud mulle mõtteid ja emotsioone, esteetilisi üllatusi ja naudingut. nad kõik on suuremal või vähemal määral siirad ja ausad, ma austan neid sellepärast kõige enam.